Trombi teket pole võimalik täielikult välistada, kuid on rida võimalusi, kuidas vähendada riski, et arteris või veenis ei tekiks trombi.

Ükskõik kui palju tromboosi riskfaktoreid sul on, alati on võimalik neid vähendada, jälgides alltoodud põhimõtteid. Nii vähendad trombiriski ning parandad tervist terviklikult.

Tromboosi riskifaktorite vähendamine:

  • ära suitseta
  • söö tervislikult, tasakaalustatult (vähe rasva ja suhkruid, palju juur- ja puuvilju)
  • tegele regulaarselt spordiga
  • säilita tervislik kehakaal (vähenda kaalu, kui oled ülekaaluline või rasvunud)

 

  • Kui Sa suitsetad, siis kõige tähtsam ja kõige õigem asi, mida võid teha oma tervise heaks, on see lõpetada
  • Ole normaalse kehakaaluga. Selleks, et teada saada, kas oled ülekaaluline või rasvunud, võid arvutada oma kehamassi indeksi (KMI).

 

Suurenenud tromboosirisk

Mõnedel inimestel on suurenenud risk trombi tekkeks ja nad peavad ette võtma mitmeid samme selle vähendamiseks.Näiteks, kui sul on tavalisest kõrgem venoosse trombi risk, siis võib juhtuda, et pead tarvitama ravimeid, mis aitavad seda vähendada.Kui sul on suurenenud risk arteriaalse trombi tekkeks, on tähtis ennetada eelneva arteriaalse trombi kordumist või uue trombi teket.

Venoosse tromboosi ennetus haiglas

Haiglasse sattudes hindavad arstid trombi tekkeriski haiglas viibimise vältel. Seda põhjusel, et ainuüksi haiglas olek suurendab trombi tekkimise ohtu ning see risk suureneb veelgi operatsiooni korral. Eriti kõrge veenitromboosi riskiga on puusa- ja põlveliigese proteesimise operatsioonid, aga ka pahaloomuliste kasvajate korral tehtavad operatsioonid. Rasked vigastused ja operatsioonid võivad ise kahjustada veresooni ning haiglas olles pikalt lamades võib verevool veresoontes muutuda aeglasemaks, mis omakorda soodustab verehüüvete teket.

Trombi riski on suurenenud, kui

  • oled vanem kui 40-aastat
  • on tehtud üldanesteesias operatsioon või opereeritud kõhtu, põlve- või puusaliigestvõi teostatud operatsioon reieluu murru tõttu.
  • eelnevalt on olnud trombe Sul või mõnel pereliikmel
  • oled ülekaaluline või rasvunud
  • Sul on olnud kasvaja või on käsil kasvajavastane ravi (eelkõige keemiaravi)
  • Sul on südamepuudulikkus, krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK), põletikulinesoolehaigus, krooniline põletikuline liigeshaigus

Kui ükski neist eeltoodud riskiteguritest on Sul olemas, siis võivad Su arstid soovitada haiglasoleku ajaks antikoagulantravi, tavaliselt madalmolekulaarse hepariiniga, harvem fraktsioneerimata hepariiniga tromboosi ennetamiseks.

Hepariinid muudavad Su vere vedelamaks, mistõttu hüübe teke veeni on vähetõenäoline.

Vaata lisaks tromboos-ravi

page8image18664

Vahel soovitatakse on ka kanda tugisukkasid haiglas oleku ajal või mõne aja jooksul peale koju saamist.

Tugisukki kantakse ümber labajala, sääre ja reie ning need on tihedalt ümber keha, et soodustada kiiremat ja paremat verevoolu veenides. Tugisukkade elastiksidemega asendamine ei ole soovitav, kuna see ei taga ühtlast vajalikku survet kogu jala veenide süsteemile.

Kui Su tervis on piisavalt hea, on oluline, et Sa liiguksid piisavalt ja teeksid jalgadele harjutusi nii palju kui võimalik. Sa peaksid vältima pikki reise kuni 4 nädala jooksul peale haiglast lahkumist.

 

Arteriaalse tromboosi ennetamine

Kui Sul on eelnevalt olnud arteriaalset tromboosi, siis pead Sa võtma ravimeid, et see uuesti ei korduks.

Näiteks kui Sul on olnud südamelihase infarkt, mis oli tingitud verehüübest, mis tekkis südant verega varustavas arteris, siis pead Sa tarvitama statiine (et alandada kolesterooli taset) ja antiagregante, tavaliselt aspiriini (et muuta veri vähem hüübivaks).

Vaata tromboosi ravi peatükki, et leida rohkem informatsiooni arteriaalse tromboosi ravi kohta.

Lisaks nendele ravimitele on elutähtis hoolitseda oma tervise eest ja üritada oma elustiili muuta tervislikumaks. Enamasti on arteriaalne tromboos seotud ateroskleroosiga ja muutes oma elustiili tervislikumaks, vähendad Sa ateroskleroosi riski.

 

Südamehaiguse ja arteriaalse tromboosi riski vähendamiseks:

  • ära suitseta
  • vähenda soolatarbimist ja rasva hulka oma toidus (eriti küllastunud rasvhapetehulka)
  • söö vähemalt 5 ühikut puu-ja juurvilju päevas
  • söö vähemalt 2x nädalas kala
  • tegele mõõduka kehalise koormusega nagu jalutamine, rattasõit või energilisedmajapidamistööd vähemalt pool tundi päevas ja 5 päeva nädalas