Reisimisega seotud tromboos

Aire Põder, Kai Sukles, Heli Kaljusaar

Mis on tromboos?

Tromboos on veresoone ummistus, mis on põhjustatud verehüübimisest veresoone siseselt. See juhtub, kui verehüüve e. tromb blokeerib verevoolu veenis või arteris, takistades või lõpetades selle täielikult.

Kui verehüüve tekib arteris, siis on tegemist arteriaalse tromboosiga. Selle tagajärjel katkeb organi või selle osa hapnikurikka verega varustamine ning võib põhjustada kudede kahjustuse või hävimise (koe või organi surm). Kui tromb tekib südame pärgarterites, siis tagajärg on südamelihase infarkt, kui aga ajukoes siis on tagajärjeks ajurabandus ehk insult. Vt lisaks tromboos

Kui verehüüve tekib veenis, siis on tegemist venoosse tromboosiga. Üks sagedasemaid venoosseid tromboose on süvaveeni tromboos, kus verehüüve tekib sügaval lihaste ja luude vahel asetsevates veenides. See hüüve takistab verevoolu südame suunas ning tekib venoosne pais, jäse läheb tursesse ja hakkab valutama. Lisaks sellele võib osa trombist veenis lahti tulla ja kanduda verevooluga läbi südame kopsuarterisse, mille tagajärjeks on kopsuarteri trombemboolia (KATE). Kopsuarteri trombemboolia tunnusteks on rindkerevalu, kiire pulss, õhupuudus, väsimus, veriköha. See seisund on inimesele eluohtlik. Vt. lisaks haigused ja seisundid- süvaveeni tromboos ja kopsuarteri trombemboolia

 

Kuidas on omavahel seotud reisimine ja venoosne tromboos?

1954. aastal kirjeldas USA kirurg John Homans esmakordselt seost pikaajalise liikumatu asendi (lennusõit ja autosõit) ja venoosse tromboosi vahel.

1970- ndatel võeti kasutusele väljend -turistiklassi sündroom (economy class syndrome), kuna  täheldati veenitromboosi teket lennukis turistiklassi reisijatel.

Praeguseks on teada, et veenitromboos ei ole pelgalt lennukis turistiklassi probleem, vaid ohustab kõiki pikamaareisijaid.

Pikkadel lennureiside, mis kestavad enam kui 8 tundi, on reisijad sundasendis ning tooliserv surub põlveõndla veenile. Seega aeglustub verevool südame suunas ning aeglustunud verevoolu tingimustes aktiveerub trombide teke. Teiselt poolt iseloomulikuks ainult lennureisile on lennuki salongi õhurõhk, mis vastab tingimustele kõrgmäestikes 1800-2200 meetrile, mis omakorda aktiveerib trombide tekke.

 

Mis on probleemiks?

Sageli on veenitromboos ilma kliiniliste ilminguteta ehk asümptomaatiline ning inimene ei teagi endal esinevast haigusest. Alles aasta(te) pärast võib kahjustatud jäsemes tekkida tromboosijärgne sündroom- jalg tursub, tekivad pigmentatsioonid ning hiljem halvasti paranevad haavandid.

Lennureisimisega seotud tromboos võib tekkida kuni 1 kuu pärast lendu, sagedamini siiski 1-2 nädalat pärast lendu.

EL sureb veenitromboosi tõttu >500000 inimese aastas, see on 2 korda enam, kui rinnanäärme vähki, eesnäärme vähki, liiklusõnnetustesse ja AIDS-i kokku. Rääkides lennutromboosist, siis aastas on keskmiselt 300 miljonit pikamaareisijat, nendest 200 000 esineb lennureisiga seotud kopsuarteri trombembooliat ning kahjuks esineb nendest 20 000 surmajuhtumit kopsuarteri trombemboolia tagajärjel. Seega: 10 korda enam inimesi hukub aastas veenitromboosi tõttu, kui lennukatastroofides

 

Kes kuuluvad riskigruppi?

Lennureisiga seotud tromboosist on enim ohustatud reisijad, kellel on olemas 1 või mitu tromboosi riskifaktorit. Riskifaktoriteks on vanus üle 40 a., ülekaal, suitsetamine, hiljutine operatsioon, samuti pikkus >190 cm ning < 160 cm.

Naiste puhul on omaette riskifaktoriteks suukaudsete antibeebipillide kasutamine ning hormoonasendusravi. Lisaks on riskifaktoriteks aktiivne pahaloomuline kasvaja või krooniline südamepuudulikkus ning eelnev tromboosiepisood.

 

Kellele ja kuidas teha profülaktikat ?

Kõigepealt tuleb hinnata inimese individuaalne risk veenitromboosi tekkeks.

 

Sõltuvalt riskist jaotatakse reisijad 3 gruppi:

  1. Madala tromboosiriskiga reisijad on terved, alla 40 aastased, eelneva tromboosi episoodita.
  2. Keskmise tromboosiriskiga on reisijad, kes on ülekaalulised, kellel on olnud hiljutine operatsioon, kes suitsetavad, samuti rasedad.
  3. Kõrge tromboosiriskiga on reisijad, kellel on eelnevalt esinenud tromboosi, pahaloomuline kasvaja või leitud geneetiline soodumus trombide tekkeks (trombofiilia)

Arvestades reisija tromboosiriski, tulebki soovitada erinevat trombi profülaktikat.

 

Üldmeetmed, mida peaksid järgima kõik reisijad sõltumata oma individuaalsest riskist:

  • Kanda reisi ajal mugavaid, mitte kitsaid riideid
  • Tarvitada reisi ajal rohkelt mittealkohoolseid jooke, et vältida vedelikupuudust ehk dehüdratatsiooni
  • Liikuda võimalusel salongi vahekäigus ning teha spetsiaalseid harjutusi, et tugevdada jalgade lihaspumpa ja sellega tugevdada verevoolu südame suunas.

Vaata harjutusi siia klikates

Paljudel lennukompaniide kodulehekülgedel on saadaval enam levinud harjutused. Osadel lennufirmadel on istmesahtlis olevas pardaajakirjas vastav peatükk, tutvu nendega lennukis. Soovitav on istuda vahekäigu poolses osas, et tagada mugav liikumine.

Keskmise riskiga reisijatele soovitatakse lisaks üldmeetmetele kanda kompressioonpõlvikuid (sukki), mille rõhk hüppeliigese kohal on 15-30 mmHG. Tegu on spetsiaalsete nn. reisipõlvikutega, mida saab osta apteekidest ja lennujaamadest.

Kõrge tromboosiriskiga reisijatele soovitatakse lisaks üldmeetmetele ja reisipõlvikutele reisieelselt verevedeldaja- madalmolekulaarse hepariini süsti. Süstitakse ühekordselt kõhunaha alla enne reisi ja enne tagasilendu. Verevedeldaja vähendab oluliselt trombi tekkeriski, kuigi mitte üks vahend ei saa garanteerida absoluutset kaitset. Kellele on vajalik enne lendu teha verevedeldajat, selle otsustab meditsiinitöötaja- arst või eriettevalmistusega õde.

Aspiriinist, mida laialdaselt kasutatakse just arteri tromboosi korral, ei ole veenitromboosi ennetamiseks kasu ning seega pole mingit mõtet enne reisi või lennu ajal aspiriini sel eesmärgil tarvitada

 

Reisieelset riski hindamist ja nõustamist saab teha AS Ida Tallinna Keskhaigla tromboosikabinetis tööpäevadel  eriväljaõppe saanud õe vastuvõtul. Keerukamatel juhtudel saab peale õe vastuvõttu vajadusel kokku leppida arsti konsultatsiooni.