Tromboosialane info arstile ja patsiendile

Tromboosi ravi sõltub sellest, kas tromb on veenis (venoosne tromboos) või arteris (arteriaalne tromboos).

Venoosse tromboosi ravi

Kui mõnes Su veenis on tromb, näiteks süvaveenitromboos (verehüüve tekib sügaval lihaste vahel asetsevates veenides) või kopsu trombembolism (jala veenides tekkinud hüüve on liikunud mööda veresooni kopsu), pead Sa võtma verd vedeldavaid ravimeid, mida nimetatakse antikoagulantideks.

Antikoagulant muudab vere vedelamaks ja takistab nii verehüübe muutumist veelgi suuremaks. Samuti takistavad nad hüübest tükikeste või kogu hüübe lahti pääsemist oma asukohast ja liikumist verega mujale organismi (embolismi).

Venoosse tromboosi ravis kasutatakse kahte erinevat tüüpi antikoagulante

Süstitavad antikoagulandid:

• fraktsioneerimata hepariin
• madalmolekulaarsed hepariinid ( enoksapariin (Clexan®), daltepariin(Fragmin®), bemipariin (Zibor®), nadropariin, tinzapariin
• faktor Xa inhibiitor; fondapariinuks (Arixtra®)

Suukaudsed antikoagulandid:

Enamasti alustatakse ravi madalmolekulaarse hepariiniga, kuna selle toime tekib kiirelt ja takistab trombi suurenemist. Hiljem või samaaegselt alustatakse tavaliselt ravi varfariiniga (Marevaniga®), mis on mõeldud pikaajaliseks raviks ja takistab uue trombi tekkimist.

Hepariin

Hepariini kasutatavd prepraadid:

• fraktsioneerimata hepariin
• madalmolekulaarsed hepariinid ( enoksapariin (Clexan®), daltepariin (Fragmin®), bemipariin (Zibor®), nadropariin, tinzapariin
• faktor Xa inhibiitor; fondapariinuks (Arixtra®)

Fraktsioneerimata hepariini peab süstima veenikanüüli kaudu, mistõttu saab seda kasutada ainult haiglas. Fraktsioneerimata hepariini toime võib erinevatel inimestel olla väga erinev, seetõttu peab toimet sagedasti kontrollima korduvate vereanalüüsidega ja vastavalt näitudele muudetakse hepariini doosi. Kui venoosse tromboosi raviks on määratud fraktsioneerimata hepariin, siis peab haiglas viibima tavaliselt 5-10 päeva, kuna ravimit süstitakse veenikanüüli kaudu veeni. Tänapäeval tavaliselt ei kasutata fraktsioneerimata hepariini, kasutatakse pigem madalmolekulaarset hepariini.

Madalmolekulaarne hepariin toimib teisiti võrreldes fraktsioneerimata hepariiniga. See koosneb väikestest molekulidest, mistõttu tema toime on kergemini ette ennustatav. Doosi arvestatakse kehakaalu järgi ja doos ei vaja tavaliselt muutmist. Seetõttu madalmolekulaarse hepariini kasutamise korral ei pea enamasti hepariini doosi jälgimiseks haiglasse jääma. Madalmolekulaarse hepariini manustatakse nahaaluse süstena enamus juhtudel kaks korda päevas. Süstimine on võimalik kiiresti ära õppida ning pärast väljaõpet on võimalik haiglast koju minna ja madalmolekulaarse hepariiniga süsteravi ise kodus jätkata.

Nii fraktsioneerimata kui madalmolekulaarne hepariin võivad omada kõrvaltoimeid, mis tekivad üsna harva:

• nahalööve
• peavalu
• seedehäired
• verejooks
• üldine halb enesetunne
• luude hõrenemine (kui ravi on pikaajaline)

Väga harvadel juhtudel võib fraktsioneerimata hepariin põhjustada ekstreemse reaktsiooni, mille korral hüübimine suureneb ja tekivad uued trombid. Madalmolekulaarsetel hepariinidel on võrreldes fraktsioneerimata hepariiniga kõrvaltoimeid üliharva.
Enamusel juhtudel kasutatakse raviks madalmolekulaarset hepariini, kuna seda on kergem kasutada ja sellel on vähem kõrvaltoimeid.
Pindmise veeni tromboosi ravis on eelistatud kasutada fondapariinuksi Vaata pindmiste veenide tromboosi peatükki)

Varfariin on ravimi toimeaine nimi, Eestis saadav ravimpreparaat on Marevan®.
Varfariini (Marevani®) manustatakse tabletina. Tavaliselt alustatakse ravi varfariiniga (Marevaniga®) paralleelselt hepariiniga, et ennetada uute trombide teket, sest varfariini toimealgus on aeglane. Ravi varfariiniga (Marevaniga®) kestab tavaliselt 3-6 kuud, vahel ka kauem. Mõnel juhul on varfariinravi eluaegne.

Nagu ka fraktsioneerimata hepariini puhul, nii ka varfariini (Marevani®) toime on erinevatel inimestel väga erinev. Seetõttu peab sobiva varfariini (Marevani®) annuse leidmiseks tegema sageli vereanalüüse.

Varfariin (Marevan®) ravi alguses peab vereanalüüsiga INR-i määrama 2-3 korda nädalas, vahel ka iga päev, kuni leitakse sobiv doos. Seejärel tavaliselt INR analüüs 1 kord nädalas ja varfariini (Marevani®) ravidoosi lõpliku leidmise järel peab INR analüüsi kordama üks kord kuus. Analüüse saab teha polikliinikus kas perearsti, tromboosiravi määranud spetsialisti või tromboosikabineti õe/arsti juures vastavalt raviasutuse töökorraldusele.

Varfariini (Marevani®) toimet võivad mõjutada erinevad toiduained, teised ravimid, samuti see, kui hästi töötab Su maks. Vaata Marevan® ja dieet peatükki.

Varfariini (Marevani®) kasutades pead sa meeles pidama järgmisi põhimõtteid:

• ära tee suuri muutusi oma igapäevases toitumises
• ära kasuta toidulisandeid
• ära tarbi alkoholi. Alkohol võib mõjutada varfariini toimet, tavaliselt muutub veriliiga „vedelaks“ ja on oht verejooksudele
• võta varfariini kõik tabletid korraga iga päev alati samal ajal
• ära alusta uue ravimi võtmist enne, kui oled nõu pidanud oma perearsti või eriarstiga.Tavaliselt on uue ravimi tarvitama hakkamise järel, mis võib anda koostoimet varfariiniga, vajalik kontrollida täiendavalt INR analüüsi ning vajadusel varfariini doosi muuta.
• ära tarvita taimseid toidulisandeid (ravimeid) või enne kasutamist pea nõu arstiga

Varfariin (Marevan®) võib põhjustada mitmeid kõrvaltoimeid:

• nahalöövet
• peavalu
• juuste välja langemist
• veritsust
• varbad võivad muutuda sinakaslillaks ja valusaks

Uued suukaudsed antikoagulandid

Uued suukaudsed antikoagulandid on oma efektiivsuselt võrreldavad Marevaniga®, kuid neil on Marevani® ees rida eeliseid. Nad on tabletid, millel on kindel doos, mida ei pea individuaalselt kohaldama. Uutel antikoagulantidel puuduvad koostoimed teiste ravimite ja toiduga. Neil on Marevaniga® võrreldes väiksem veritsusrisk.

Kõige tavalisem antiagregant on aspiriin. Aspiriini võetakse tavaliselt väikses doosis (75-100 mg) üks kord päevas peale sööki. Samas näiteks vahel kui astma korral aspiriin raviks hästi ei sobi, siis võidakse raviks määrata mõni muu antiagregant – näiteks Klopidogeel.

Klopidogreeli kasutatakse aspiriini asemel perifeersete arterite ja ajuarterite aterosklerootilise kahjustuse korral. Selle, milline ravim Sulle sobilikum on, otsustab Sinu raviarst.

Kui Sul on tehtud südamelihase pärgarterite e. koronaararterite laiendamine ja stentimine (vaata allpool balloondilatatsiooni lõiku), siis kasutatakse aspriini koos stendi tromboseerumise vastase ravimiga (klopidogreel, prasugreel või tikagreloor) arsti poolt ettemääratud ajavahemiku vältel. Ravikestus võib olla kuni 12 kuud, vahel isegi kauem

Kui Sul on maohaavand või on olnud kunagi varem olnud või on maovaevused )kõrvetised, refluks, maovalud), siis soovitatakse aspiriinile lisaks võtta magu kaitsvat ravimit.

Statiinid ehk koleterooli langetavad ravimid

Statiinid aitavad alandada kolesterooli hulka veres. Kolesterool on rasvataoline aine, mis kleepub arterite seintele, muutes nad kitsamaks ja suurendades trombi riski. Statiinravi eesmärk on langetada veres oleva kolesterooli tase alla 4,5 millimooli liitri kohta (mmol/l). Eestis kasutavad statiinid toimeaine nimetustega on: simvastatiin, atorvastatiin, rosuvastatiin, pravastatiin, fluvastatiin. Apteegis saadavatel preparaatidel on ravimi nimetused, mis erinevad eelpooltoodud toimeaine nimedest, kuid pakendil on märgitud ka toimeaine nimetus.

Harvadel juhtudel võivad ka statiinid tekitada kõrvaltoimeid:

• peavalusid
• kõhuvalu ja gaase
• „sipelgate jooksmise“ tunnet
• nahalöövet
• kõhulahtisust
• iiveldustunnet

Vererõhuravimid:

Kui Su vererõhk on liiga kõrge, pead Sa võtma ravimit selle alandamiseks. See omakorda aitab vältida soone seinale rasvainete ladestumist (ateroskleroosi), mis omakorda aitab vältida trombide teket.

Sagedamini kasutatavad vererõhku alandavate ravimite rühmad on:

• Angiotensiinkonverteeriva ensüümi inhibiitorid ( AKE inhibiitorid) · Kaltsiumantagonistid
• Angiotensiinretseptori antagonistid (ARB-id)
• Beetablokaatorid
• Tiasiiddiureetikumid

Muud ravimeetodid