Kodade virvendus ja laperdus (vt. lisaks kodade virvendusarütmia infovoldik)

dr. H.Kaljusaar, dr. K.Sukles

Kodade virvendus/laperdus on südame rütmihäire (arütmia), mis enamasti väljendub kiire ebaregulaarse südame rütmina.

Põhjused

Arütmia põhjuseks on probleemid südame normaalses elektrilises aktiivsuses. Tavaliselt tõmbuvad südame neli kambrit (kaks koda ja kaks vatsakest) kokku regulaarselt ja süda suudab verd pumbata organitesse ilma liigse pingutuseta.

Südamelihas tõmbub kokku elektrilise impulsi mõjul, mis saab alguse siinussõlmest. Siinussõlm on südamelihase loomulik rütmur.

  • Elektriline signaal levib siinussõlmest läbi mõlema koja, mis asetsevad südame ülaosas.
  • Seejärel läbib signaal atrioventrikulaarsõlme (AV-sõlm) ja levib lõpuks südame alaosas asetsevatesse vatsakestesse.

Normaalne südame rütm levib võrdselt üle kogu südame nii nagu kivikese vette viskamisel  hakkavad veepinnal levima ringikujulised lained. Kujutagem ette, et vette visatakse mitmeid kivikesi korraga – korrapäraseid laineid ei saa tekkida, pigem on veepinnal terve rida kaootilisi, ebaregulaarseid lainekesi. Samasugune toime on ka kodade virvendusel südame löökidele.

Südame kojas tekkiv elektriline ärritus koosneb ühes minutis väga paljudest impulssidest. Selle tulemusena on kodade töö kaootiline,  lihaskiudude kokkutõmbed  ebakorrapärased ja regulaarset kodade kokkutõmmet ei toimu. Ka südame vatsakesed töötavad ebaregulaarselt, mille tõttu tekib ebaregulaarne ja sageli lisaks kiire südame rütm. Selle tulemusena peab süda tegema rohkem tööd ega pruugi pumbata sama palju verd organismi kui normaalse südamerütmi korral.

Kodade laperduse korral tekivad tekib kodades ka palju impulsse, kuid impulsis juhitakse vatsaketele korrapäraselt, seega vatsakeste kokkutõmbed on regulaarsed. Sageli südame rütm on kiire.

Kodade virvendus ja laperdus võib olla tingitud seisundist, mida kutsutakse siinussõlme nõrkuse sündroomiks. See on põhjustatud häiretest siinussõlmes ning südame rütm on vahelduvalt väga kiire ja väga aeglane. Selle tulemusena ei suuda süda pumbata vajalikul määral verd organitesse.

Kodade virvendus võib tekkida nii meestel kui naistel ning selle sagedus tõuseb koos vanusega

Kodade virvenduse põhjused võivad olla järgmised:

  • Alkoholi tarvitamine (eelkõige lühikese perioodi vältel  suure koguse alkoholi tarbimine)
  • Südamepuudulikkus
  • Südame isheemiatõbi ehk südame pärgarterite ateroskleroos. Kodade virvendus esineb sageli peale südamelihase infarkti või aorto-koronaarse šunteerimise (AKŠ) operatsiooni.
  • Südame operatsioon
  • Kõrge vererõhk (hüpertensioon)
  • Hüpertroofiline kardiomüopaatia
  • Erinevad ravimid
  • Kilpnäärme ületalitlus (hüpertüreoos)
  • Perikardiit
  • Südame klapihaigused (eelkõige mitraalstenoos ja mitraalregurgitatsioon)

Sa ei pruugi ise tunda, et su süda lööb ebaregulaarselt, seda eriti juhul, kui see on kestnud juba pikemat aega.

 

Kodade virvenduse tunnused on järgmised:

  • Pulss on kiire, pekslev, lainetav või liiga aeglane
  • Pulss on  ebaregulaarne aga vahel võib olla ka regulaarne
  • Südamekloppimine
  • Õhupuudus tunne
  • Segadusseisund
  • Pearinglus või uimasus
  • Minestustunne
  • Väsimus

Pane tähele: sümptomid võivad tekkida äkki ja kaduda kiirelt, sest kodade virvendus võib tekkida ja mööduda iseenesest.

 

Uuringud ja analüüsid

Kuulates südant kuuldetorude ehk stetoskoobiga, on südamelöögid ebaregulaarsed, sageli kiired. Pulsi katsumisel on see kiire, ebaregulaarne või mõlemat. Normaalne südame löögisagedus on 60 – 100 korda minutis, kuid kodade virvenduse/laperduse korral on see sageli 100 – 175. Vererõhk võib olla normaalne või madal.

EKG-l on näha kodade virvendus või laperdus. Haiguse diagnoosimiseks võib vajalikuks osutuda 24h  kestev südamerütmi monitooring (Holter-monitooring), kuna kodade virvendus/laperdus ei pruugi olla püsivad vaid tekkida aeg-ajalt.

Uuringud, millega püütakse leida rütmihäiret põhjustavat võimalikku südamekahjustus, on järgmised:

  • Ehhokardiograafia – südame ultraheli uuring
  • Koormustest
  • Koronaarangiograafia – südame pärgarterite sondeerimine
  • Südame elektrofüsioloogiline uuring

 

Ravi

Mõnedel juhtudel on kodade virvenduse korral vajalik kiire ravi, et taastada normaalne siinusrütm. Selleks kasutatakse elektrilist kardioversiooni või medikamentosset kardioversiooni (veeni kaudu süstitavaid ravimeid, nt. propafenoon, amiodaroon, flekainiid).

 

Igapäevaselt suukaudselt tarvitatavaid ravimeid võetakse kahel eesmärgil:

  1. Kiire  südamerütmi aeglustamiseks.  Sellist toimet omavad beetablokaatorid, kaltsiumkanali blokaatorid  ja digoksiin.
  2. Kodade virvenduse kordumise ärahoidmiseks. Need ravimid takistavad või vähendavad uue arütmia hoo teket, kuid võivad põhjustada ka  kõrvaltoimeid.  Hoolimata regulaarsest ravimite võtmisest,  võib rütmihäire korduda, sest on nende ravimite efektiisus on  mõõdukas.

Igapäevaselt kasutatakse „vere vedeldajaid“ trombide tekke ära hoidmiseks ja nendest põhjustatud tüsistuste ennetamiseks (näiteks ajuinfarkt).  Ravimi valik sõltub sellest, kui suur on Sinu trombide tekkerisk.

 

Kodade virvenduse või laperduse antitrombootiline ravi

Kodade virvenduse korral ei tõmbu kojad enam regulaarselt kokku, veri jääb neisse toppama ning sinna tekivad trombid. Need võivad kergesti oma tekkekohast lahti murduda ja mööda  artereid verega edasi liikuda. Niimoodi võivad trombid erinevatesse organitesse sattuda ja põhjustada nende organite verevarustuse häireid. Kui trombid liiguvad ajju ning ummistavad ajuarterid, tekib insult. Üldjuhul on insuldi tekkerisk kodade virvendusega inimestel viis korda kõrgem kui nendel, kelle südame töö on regulaarne.

 

Ajuinfarkti ja trombemboolia tekkeriski suurendavad järgmised tegurid:

  • Vanus üle 65 aasta, eriti üle 75 aasta
  • Naissugu
  • Kõrge vererõhk
  • Suhkruhaigus
  • Südamepuudulikkus
  • Eelnevad ajuinfarktid
  • Südame pärgarterite ja muude  arterite lubjastumine

Trombide tekkimise ennetamiseks, ravitakse patsiente kahte tüüpi ravimitega: antiagregantide või antikoagulantidega.

 

Aspiriin on antiagregant, mida kasutatakse kodade virvenduse korral kui antikoagulanti ei saa kasutada.  Aspiriin vähendab insuldi riski  ~20% võrra. Lisaks aspiriinile on võimalik kasutada klopidogreeli, mille toime tugevus on võrreldav aspiriiniga. Vahel kasutakse neid ravimeid koos, et saada tugevamat trombide teket ennetavat toimet.

Antiagregantidest oluliselt tõhusamad trombide ennetuses on aga suukaudsed ehk tabletina võetavad antikoagulandid.

Antikoagulandid. Seni kõige laiemas kasutuses olev  suukaudne antikoagulant varfariin vähendab insuldi riski kuni 68%.  Viimastel aastatel on kasutusele tulnud uuemad antikoagulandid nagu dabigatraan, rivaroksabaan ja apiksabaan, edoksabaan, mis on sama tõhusad või isegi tõhusamad kui varafriin insuldi ennetamises, kuid mugavamad kasutada ja väiksema veritsusriskiga kui varfariin.

Raviarst arvestab sinu trombide tekkeriski ning valib välja sulle kõige paremini sobiva ravimi.

 

Trombi tekkeriski hindamiseks kasutatakse CHA2DS2-VASc riski hindamise skaalat ehk skoori

vt. lisaks virvendusarütmia riskihindamise skeem

~80 %-l patsientidel on keskmine või kõrge trombi tekkerisk ning sel juhul on neile sobivaks raviks suukaudne antikoagulant.  Aspiriini ja/või klopidogreeli võib kasutada juhul, kui suukaudset antikoagulanti ei saa erinevatel põhjustel kasutada või madala trombi tekkeriski korral.

 

Tabletina võetav  antikoagulant on Sinu valik, kui Sul on mõni järgnevatest riskiteguritest

  • Vanus üle 65 aasta
  • Kõrgenenud vererõhk
  • Suhkruhaigus
  • Südamepuudulikkus
  • Eelnevad insuldid või muu asukohaga trombid
  • Südame pärgarterite, aordi ja jäseme arterite lubjastumine

 

 

Rütmihäirete ablatsioonravi

on protseduur, mille käigus „kõrvetatakse“ rütmihäiret põhjustav piirkond südames. Ablatsioon tehakse haiglas selleks spetsiaalselt mõeldud tingimustes väljaõppinud spetsialistide poolt. Ablatsiooni teostatakse järgnevatel juhtudel:

  • Kui ravimite foonil püsivad vaevused või ravimid põhjustavad kõrvaltoimeid
  • Kui ravimata jätmisel võib tervislik seisund muutuda ohtlikuks
  • Ablatsioon on efektiivne  ravimeetod kodade laperduse korral

Ablatsioonravi ajal ja järel on vajalik ka verd vedeldav ravi antikoagulantidega.

 

Prognoos

Kodade virvendus on enamasti raviga kontrollitav ja inimesed tunnevad end selle foonil rahuldavalt.

Kodade virvendust võib vaadelda kui kroonilist haigust, mis vaatamata ravile sageli kordub.

 

Võimalikud tüsistused

  • Minestamine (sünkoop), kui kodade virvenduse ja laperduse tõttu on pulss liiga kiire või liiga aeglane.
  • Südamepuudulikkus
  • Ajuinfarkt, kui südameõõntesse tekib tromb ning see liigub artereid mööda ajju. „Verd vedeldavad“ ravimid ehk antikoagulandid vähendavad selle tekkeriski. Vt. lisaks tromboosi ravi

 

 

Ennetus

Jälgi oma arsti soovitusi. Väldi liialdamist alkoholiga.