Kopsuarteri trombemboolia e. kopsu embolism, venoosne trombembolism

dr. H.Kaljusaar, dr. K.Sukles

 

Mõiste

Kopsuarteri trombemboolia on seisund, mille korral on ühes või mitmes kopsuarteri harus  verevarustus takistatud. Enamasti põhjustab takistuse verehüüve ehk tromb, mis on rännanud kopsu mujalt organismist, nt. jala veenidest. Kopsuarteris  voolab venoosne veri.

Kopsuarteri trombemboolia võib tekkida eelnevalt täiesti tervel inimesel. Vaevused, mis sel puhul tekivad, võivad olla erinevad, sõltudes sellest, kuid suure veresoone tromb sulgeb. Enamasti tekib järsku tugev õhupuudus, valu rinnus ja köha, lisaks võib rögas olla verekiude.

Kopsuarteri trombemboolia võib olla eluohtlik, kuid kiirelt alustatud trombide vastane ravi vähendab oluliselt surmariski. Jalgades trombide tekke ennetamine kaitseb ka kopsuarterite trombemboolia vastu.

 

Sümptomid

Kopsuarteri trombemboolia sümptomid võivad olla väga erinevad, olenevalt sellest, kui suur osa kopsust on haigusest haaratud, kui suur on vere voolamist takistav tromb ja üldisest tervise seisundist — eriti sellest, kas inimesel on kaasuvana mõni südame- või kopsuhaigus.

Tüüpilised kopsuarteri trombemboolia sümptomid on järgmised:  

  • Õhupuudustunne. Enamasti tekib õhupuudus järsku ja võib esineda nii rahulolekus kui koormusel.
  • Valu rinnus. Valu rinnus võib meenutada valu, mis tekib südame infarkti korral. Valu võib süveneda sügaval sissehingamisel, köhimisel, söömisel või ette painutamisel. Valu võib süveneda pingutusel ja üldjuhul ei kao ka rahulolekus.
  • Köha. Välja köhitud rögas võib olla verehüübeid või verekiude.

 

Teised vaevused, mis võivad tekkida kopsuarteri trombemboolia korral, on järgmised:  

  • Vilistav hingamine
  • Nahk on jahe, niiske või sinaka jumega
  • Liigne higistamine
  • Kiired ja ebaregulaarsed südamelöögid
  • Nõrgalt tuntav pulss
  • Peauimasus või minestustunne

 

Millal peab pöörduma arsti poole?
Kopsuarteri trombemboolia on eluohtlik seisund. Kui sul tekib järsku õhupuudustunne, valu rinnus või verekiududega röga, pead koheselt pöörduma arsti poole või kutsusma kiirabi.

 

Põhjused

Kopsuarteri trombemboolia põhjustab  mingi takistus veenis (enamasti verehüüve), mis liigub verevooluga kopsuarteritesse.

Kõige sagedamini pärinevad taolised trombid säärte süvaveenidest. Sellist seisundit nimetatakse süvaveeni tromboosiks (SVT) vaata lisaks süvaveenitromboos.

Kuid need trombid võivad pärineda ka muudest veenidest. Vahel võib verevoolu kopsuarteris takistada ka miski muu, näiteks:

  • Luumurru järgselt luuüdist pärinev rasv
  • Kasvaja osised
  • Õhumullid

Üsna harva satub vaid üks hüüve kopsuarteritesse. Enamasti on haaratud mitmed arterid mitmete trombide poolt. Kuna trombi tõttu katkeb verevarustus, siis see kopsu piirkond ei saa kätte vajalikke toitaineid ja hapnikku ning võib surra. Sel juhul ei suuda kopsud ka organismi varustada vajaliku hapnikuga.

Kuna kopsu trombemboolia tekib enamasti koos süvaveeni tromboosiga, siis paljud arstid nimetavad seda seisundit venoosseks trombembolismiks (VTE).

 

Riskitegurid

Kuigi trombid ja kopsuarteri trombemboolia võib tekkida igaühel, on siiski mõningad seisundid, mis suurendavad selle tekkeriski.

 

Pikka aega kestev immobilisatsioon
Trombide teke on tõenäoline, kui pead pikka aega olema sundasendis või liikumatult.

  • Voodirežiim. Pikaajaline voodirežiim peale operatsiooni, südamelihase infarkti, luumurdu või mingi muu haiguse korral soodustab trombide teket.
  • Pikk reis. Pikka aega ühes asendis istumine autos või lennukis aeglustab verevoolu, mis omakorda soodustab trombide teket jalgades.
  • Vanus. Vanematel inimestel on kõrgem risk trombide tekkeks.

 

Eakate inimeste sagedasema trombide tekke põhjused on järgnevad:

  • Veeniklappide puudulikkus. Veenide seintes on väikesed klapid, mille ülesandeks on tagada verevool õiges suunas.  Vananedes nende klappide võimekus väheneb ning need ei tööta enam, nagu vaja. Seetõttu koguneb veri veenisiseselt ja võivad tekkida trombid.
  • Vedelikupuudus. Vanematel inimestel tekib vedelikupuudus kergemini, mille tõttu on veri paksem ning trombide teke on tõenäolisem.
  • Tervise probleemid. Vanematel on sageli terviserikkeid, mis muudavad trombiriski eriti kõrgeks – nt. kasvajad ja südamehaigused, samuti vajavad nad liigesevahetus operatsioone.

 

Perekondlik taust
Risk trombembooliliseks tüsistuseks on suurem, kui sul või mõnel su pereliikmel on olnud varasemalt trombe või kopsuarteri trombembooliat. See võib olla tingitud pärilikest häiretest verehüübimise süsteemis, mida saab kindlaks teha spetsiaalsete vereanalüüside ja geeniuuringute abil. Vaata lisaks  hüperkoagulatsiooni seisundid  

 

Kirurgiline operatsioon
Kirurgiline operatsioon on sagedaseim tromboosi soodustav tegur, eriti puusa- ja põlveliigese vahetus.   . Voodirežiim ükskõik millise kirurgilise protseduuri järgselt soodustab trombide teket. Mida kauem kestab üldnarkoos, seda suurem on tromboosi risk.

 

Tromboosi soodustavad seisundid

  • Südamehaigus. Kõrge vererõhu ja südame-veresoonkonna haiguste korral on trombide tekke tõenäosus suurem.
  • Rasedus. Laps surub vaagna põhjas olevatele veenidele ja aeglustab sellega verevoolu jalgades. Verehüübed tekivad enamasti kohtadesse, kuhu veri koguneb või kus verevool on aeglustunud.
  • Vähkkasvaja.  Mõned vähkkasvajad — eriti kõhunäärme, munasarja ja kopsuvähk — aktiveerivad veres olevaid hüübimisfaktoreid ja soodustavad trombide teket ning kemoteraapia omakorda suurendav trombiriski. Samuti on kõrgema trombide tekke riskiga naised, kellel on varasemalt leitud rinnavähk ja kes tarvitavad tamoksifeeni või  raloksifeeni.

 

Elustiilist tulenevad riskid

  • Suitsetamine. Täpselt pole teada miks, kuid tubakatoodete tarvitamine soodustab mõnedel inimestel trombide teket, eriti kui suitsetajal on ka teisi riskitegureid.
  • Ülekaal. Liigne kaal soodustab trombide tekkeriski — eriti naistel, kes suitsetavad või kellel on kõrge vererõhk.
  • Östrogeeni preparaadid. Antibeebipillid ja hormoonasendusravis kasutatavad preparaadid sisaldavad östrogeeni, mis suurendab veres hüübimisfaktorite hulka, eriti kui naine suitsetab või on ülekaaluline.

 

Tüsistused

Kopsuarteri trombemboolia võib olla eluohtlik. Ligikaudu 1/3 inimestest sureb, kuna kopsuarteri trombemboolia jääb diagnoosimata ja ravimata. Samal ajal õigeaegselt avastatud ja ravitud inimestel on risk surra oluliselt madalam.

Kopsuarteri trombemboolia võib põhjustada pulmonaalse hüpertensiooni teket – see on seisund, mille korral vererõhk kopsudes on liiga kõrge. Kui  kopsuarterites on takistus, siis peab süda vere surumiseks läbi nende rohkem  pingutama. See tõstab vererõhku nendes arterites ja võib üle koormata südamelihase.

 

Esimene arsti vastuvõtt

Enamus kopsuarteri trombemboolia kahtlusega patsientidest satub kõigepealt erakorralise meditsiini osakonda. Kui sa kahtlustad, et sul võib olla kopsuarteri trombemboolia, siis pöördu viivitamatult sinna või kutsu kiirabi.

Mis sa ise teha saaksid?
Sa võiksid üles kirjutada järgmised andmed:

  • Täpne kaebuste loetelu
  • Eelnevalt põetud haigused — eriti, kui oled pidanud olema hiljuti mitme päeva jooksul mõne operatsiooni või haigestumise tõttu lamaval režiimil.
  • Kas oled hiljuti viibinud pikal lennu- või autoreisil
  • Vanemate ja õdede-vendade terviseprobleemid
  • Küsimused arstile

 

Milliseid uuringud viib läbi arst
Arst vaatab üle jalad, et kinnitada või ümber lükata tromboosikahtlus jala veenides  — vastav piirkond on valulik, punetav ja soe. Samuti kuulab arst südametoone, kopsude hingamiskahinat ja mõõdab vererõhku.

 

Uuringud ja diagnoos

Kopsuarteri trombemboolia diagnoosimine võib olla keeruline, eriti inimestel, kellel on varasemalt olnud südame-või kopsuhaigus.  Seetõttu on vajalik teha mitmeid uuringuid, et leida üles vaevuste põhjused.

Rindkere röntgen-uuring
See mitteinvasiivne uuring teeb kujutise su südamest ja kopsudest. Kuigi rindkere röntgen-uuringuga ei saa kopsuarteri trombembooliat diagnoosida ning ka trombi korral võib röntgenpilt olla korras, aitab see siiski välistada mitmeid sarnaste sümptomitega haiguseid.

Kopsude stsintigraafiline uuring
Selles kopsude ventilatsiooni-perfusiooni uuringus kasutatakse väikest doosi radioaktiivset ainet, et uurida õhu liikumist (ventilatsiooni) ja verevoolu (perfusiooni) kopsudes.  Test koosneb kahest uuringust. Esimeses palutakse sul sisse hingata väikeses annuses radioaktiivset ainet ning samal ajal tehakse kompuutertomograafiga pildid, et hinnata õhuvoolu su kopsudes. Seejärel süstitakse väike kogus radioaktiivset ainet veeni ning kompuutertomograafiga pildistatakse kopse, et näha verevoolu kopsudes. Võrreldes nende kahe uuringu tulemusi on võimalik diagnoosida kopsuarteri trombembooliat.

Spiraal-kompuutertomograafiline (KT) uuring
Tavaline KT uuring võimaldab teha röntgenpilte paljudes erinevates suundades ja panna need kokku kahemõõtmelisteks „lõikudeks“.  Spiraal-KT uuringu korral liigub kaamera ümber su keha spiraalselt ja tekib kolme-mõõtmeline kujutis. Taoline KT võimaldab näha väiksemaid muutuseid täpsemalt ja samuti on uuring oluliselt kiirem kui tavaline KT-uuring.

Kopsuarterite angiogramm
See uuring näitab verevoolu kopsuarterites. See on kõige täpsem uuring kopsuarteri trombemboolia diagnoosimiseks. Kuid kuna selle uuringu rakendamine nõuab väljaõppinud meeskonda ja võib anda tõsiseid tüsistusi, siis kasutatakse seda uuringut vaid siis, kui teised uuringud pole kindlat tulemust andnud. Angiogrammi ajal on võimalik mõõta rõhku südame paremas pooles, mis kopsuarteri trombemboolia korral on harva normis.

Kopsuarterite angiogrammi tegemiseks sisenetakse kateetriga suure läbimõõduga veeni (enamasti kubemest), liigutakse piki veenide kulgu läbi südame kopsuarteritesse. Kateetrisse süstitakse kontrastainet, samaaegselt kontrollitakse röntgenpiltidega kontrastaine liikumist kopsuarterites.

Protseduuri tüsistuseks võib olla lühiajaline rütmihäire. Lisaks võib halvenenud neerude funktsiooni korral süveneda neerupuudulikkus.

D-dimeerid veres
Hüüvete lagunemisel vabanevad verre D-dimeerid. Nende kõrge tase veres viitab võimalikule trombile organismis, kuigi D-dimeeride taset võivad tõsta ka teised faktorid, nt. hiljutine operatsioon.  Reeglina negatiivne D-dimeeride tase välistab venoosse tromboosi.

Ultraheli Doppler
Tegemist on ultraheli uuringuga ( nimetatakse ka kompressioon-uuringuks), mis kasutab kõrgsageduslikke ultraheli laineid, et kontrollida, kas veenides esineb verehüübeid. Ultraheli uuringu tegemiseks kasutab arst andurit, mis suunab helilained uuritavale veenile. Need helilained peegelduvad tagasi andurisse ja arvutiekraanil tuleb nähtavale liikuv pilt. Ultraheliuuringuga vaadatakse, kas jalaveenides on trombe, millest võiks olla tekkinud kopsuarteri trombemboolia

Ehhokardiograafia
Südame ultraheli uuring, mida kasutatakse peamiselt südame parema poole rõhu mõõtmiseks, aga ka õõnte suuruse, klappide töö ja südame pumbafunktsiooni hindamiseks. Annab lisa infot  kopsuarteri trombemboolia diagnoosimisele kui ka  infot südame seisundi ja haiguste kohta.

Magnetresonantstomograafiline uuring (MRT)
MRT puhul kasutatakse raadiolaineid ja võimsat magnetvälja, et luua kujutis siseelunditest. Kuna MRT uuring on kallis, siis kasutatakse seda rasedatel ja inimestel, kel on neerukahjustus ega saa kasutada kontrastainet.

 

Ravi ja ravimid

Kopsuarteri trombemboolia kohene ja kiire ravi on hädavajalik, et ennetada eluohtlikke tüsistusi ja surma.

 

Ravimid

  • Antikoagulandid.

Reeglina kasutatakse kopsuarteri trombembooliaga patsientidel, kes vajavad haiglaravi, ravi alguses süstitavaid antikoagulante – kas hepariini või madalmolekulaarset hepariini.  Tegemist on ravimitega, mille toime saabub kiiresti.

Pikaajaliseks raviks kasutatakse tablette – kas Varfariini (Marevan®)  või uusi antikoagulante.

Täpsemalt nende ravimite kohta vt. lisaks tromboosi ravi

  • Trombe lahustavad ravimid (trombolüütikumid). Kuigi trombid enamasti lahustuvad ise, kiirendavad need ravimid seda protsessi. Trombolüütikume kasutatakse kopsuarteri trombemboolia korral vaid siis, kui patsiendi seisund on üliraske ning kliiniliselt on tegemist kopsuarteri trombembooliast tingitud šokiga
  • Kirurgilised protseduurid
    • Trombi eemaldamine. Väga suure trombi korral kopsuarterites võib selle eemaldada kateetri kaudu, mis viiakse kopsu veresoonte kaudu.
    • Veeni filter. Kateetri abil saab paigutada filtri suurimasse veeni (alumisse õõnesveeni), mille kaudu voolab venoosne veri alakehast südamesse. See filter takistab hüüvete liikumist kopsudesse. Seda meetodit kasutatakse enamasti inimestel, kes ei saa tarvitada antikoagulante või kellel need ei toimi.

 

Ennetus

Ennetades trombide teket jalgade süvaveenides (süvaveeni tromboosi), saab ennetada ka kopsuarteri trombembooliat.

Mõningaid ennetavaid meetodeid kasutatakse haiglates, teisi saad sa ka ise kodus rakendada.

 

Haiglates kasutatavad ennetavad meetmed

  • §  Antikoagulantravi

Antikoagulantravi ehk verd vedeldav ravi erinevate ravimitega  enne ja peale operatsiooni määratakse neile patsientidele, kellel on kõrgenenud trombirisk, samuti neile, kes vajavad haiglaravi südameinfarkti, ajuinfarkti või vähkkasvaja tõttu. Milline verd vedeldav ravim sulle määratakse, otsustab sinu raviarst

  • Kompressioonsukad. Kompressioonsukad avaldavad püsivalt survet su jalgadele, aidates veene ja jalalihaseid suunata verevoolu efektiivsemalt südame poole. Tegemist on ohutu, lihtsa ja odava meetodiga, kuidas säilitada normaalne verevool veenides peale operatsiooni.
  • Füüsiline aktiivsus. Operatsiooni järgselt kiiresti liikuma hakkamine aitab vältida kopsuarteri trombembooliat ja kiirendab paranemist. See on üks põhjuseid, miks meditsiiniõed õhutavad kiirelt püsti tõusma ja ringi liikuma vaatamata valule operatsioonihaava piirkonnas.

 

Tromboosi ennetus reisimise ajal
Pikk lennureis või autosõit suurendab trombide tekkeriski jalgades. Selleks, et takistada verehüüvete teket jalgades, tuleb teha järgmist vt. lisaks  reisimisega seotud tromboos