Tromboos on veresoone ummistus, mis on põhjustatud verehüübimisest veresoone siseselt. See juhtub, kui verehüüve ehk tromb aeglustab veenis või arteris verevoolu või takistab seda täielikult.
Tromboosi tüübid
Tromb võib tekkida vereringe erinevates osades. On kaks peamist tromboosi tüüpi:
- Venoosne tromboos, kus verehüüve e. tromb tekib veenis
- Arteriaalne tromboos, kus verehüüve e. tromb tekib arteris
Üks sagedasemaid venoosseid tromboose on süvaveeni tromboos, kus verehüüve tekib sügaval lihaste ja luude vahel asetsevates veenides.
- Arteriaalne tromboos on sagedamini arterites, mis varustavad südant verega nn pärgarterites, põhjustades nii südameinfarkti. Samasugune hüüve võib tekkida ka aju arterites, põhjustades insuldi.
- Vahel liigub hüüve oma tekkekohast vereringe abil uude kohta. Sellist hüüvet nimetatakse trombemboliks. Kui liikuv hüüve satub kopsu, nimetatakse seda kopsu trombembolismiks ehk kopsu trombembooliaks.
Kellel võib tromboos tekkida?
Tromboos võib tekkida igaühel sh noortel, kuigi enamasti on see vanemate inimeste haigus ja sageneb vanuse kasvades. Lisaks vanusele on veel teisigi tegureid, mis soodustavad tromboosi tekkimist:
- Perekondlik taust
- Liikumatus
- Ülekaal
Tromboos võib kulgeda üksikute sümptomitega või hoopiski ilma vaevusteta, mistõttu viidatakse vahel tromboosile kui „vaiksele“ seisundile. Seetõttu ongi oluline teada tromboosi riskitegureid ja võimalikke sümptomeid. On mitmeid võimalusi, kuidas tromboosi teket saaks ära hoida.
Põhjused
Tromboos tekib, kui arteris või veenis tekib verehüüve ehk tromb, mis aeglustab verevoolu või takistab seda täielikult.
Kuidas veri hüübib
Veri sisaldab vererakke, mida nimetatakse vereliistakuteks ja valke, mida kutsutakse hüübimisteguriteks. Koos toimides moodustavad need hüübimise mehhanismid.
Kui veresoone sein läheb katki, siis vereliistakud ja hüübimisfaktorid moodustavad tahke hüübe, mis katab katkise koha. See hüüve on nagu kork, mis takistab haavast verejooksu.
Tavaliselt käivitub selline hüübimismehhanism vaid siis, kui veresoone sein on katki ja tekib verejooks, näiteks kui lõigata näppu. Veri võib vahel hakata hüübima ka siis, kui veresoone sein on terve. Sel juhul tekib hüüve arteri või veeni sees (tromboos).
Miks tekib tromboos?
Tromboos võib tekkida erinevatel põhjustel.
Peamised riskitegurid on järgmised:
- Vanadus
- Vähene liikumine või liikumatus pika aja vältel
- Varasemad trombid
- V arasem infarkt või insult
- Pereliikmel esinenud tromboos
- Vähktõbi
- Kombineeritud rasedusvastaste pillide kasutamine või hormoonasendusravi
- Trombofiilia – haigus, mis põhjustab vere liigse hüübimise
- Kõrgenenud vererõhk
- Kõrge kolesterooli tase
- Rasedus
- Suitsetamine
- Ebatervislikud toitumisharjumused
- Ülekaalulisus
- Operatsioon keha alaosas
Kolm peamist tromboosi põhjust on:
- Aeglane verevool
- Liigne verehüübivus
- V eresoone seina kahjustusMõnel juhul võib tromboos tekkida nende kolme faktori üheaegsel olemasolul. Need peamised kolm tromboosi põhjust on lahti seletatud allpool.
Aeglane verevool
Kui sa liigud vähe või üldse mitte, siis kipub veri kogunema allpool asetsevatesse kehaosadesse, tavaliselt jalgadesse. See pole enamasti probleemiks, sest kui hakkad uuesti liikuma, siis verevool kiireneb ja veri jaotub ühtlaselt kogu organismis.
Samas, kui sa oled pikka aega sunnitud olema ühes asendis või ei saa üldse liikuda, nt operatsioonijärgselt või pika reisi ajal, siis verevool võib oluliselt aeglustuda. Aeglane verevool soodustab hüübimismehhanismide käivitumist ja verehüüvete tekkimist.
Liigne verehüübivus
Mõnel juhul võib veri olla „kleepuvam“ kui tavaliselt, ehk siis kipub kergemini hüübima. Üks põhjus, miks veri võib hüübida rohkem kui tavaliselt, on seisund, mida kutsutakse trombofiiliaks. Trombofiilia võib olla pärilik (antud edasi vanematelt lastele) või tingitud kaasasündinud vigadest vere koostises.
Trombofiilia võib tekkida ka elujooksul. See juhtub antifosfolipiidsündroomi korral, kui immuunsüsteem ründab üht kindlat rasvamolekuli veres.
Vähktõbi põhjustab samuti liigse verehüübimise, seda võib veelgi soodustada keemia- või kiiritusravi.
Veres võivad trombid kergemini tekkida ka kombineeritud rasestumisvastaste pillide või hormoonasendusravi kasutamisel. Rasedus muudab samuti vere kleepuvamaks, mis on vajalik selleks, et vältida sünnitusel liigset verekaotust.
Veresoone kahjustus
Kui veresoone sein on kahjustatud, siis verehüübe tekkimisel sellesse kohta võib veresoone valendik muutuda kitsamaks või sulguda täielikult.
Veresooned võivad kahjustuda vigastuste tagajärjel, näiteks luumurru või raske lihaskahjustuse korral. Vahel võib ka operatsiooni ajal tekkinud veresoone kahjustus põhjustada trombi, eriti kui operatsioon on tehtud keha alumises osas.
Arteriaalse veresoone kahjustus on enamasti põhjustatud ateroskleroosist. Ateroskleroos on rasvainete ladestumine veresoone seina, mis omakorda põhjustab veresoone seina paksenemise ja valendiku ahenemise. Ateroskleroosi korral ladestuvad veresoonte seina rasvained ja see on peamine arteriaalse tromboosi põhjustaja.
Ateroskleroosi tekkepõhjuseid on mitmeid, näiteks ebatervislik toitumine ja ülekaalulisus.
Peamised ateroskleroosi riskitegurid on järgmised:
- Suitsetamine
- Kõrge vererõhk
- Kõrge kolesterooli tase (kolesterool on rasvataoline aine, mis kleepub arterite seintele jaomab olulist rolli ateroskleroosi tekkes).
Sümptomid
ehk haiguse tunnused
Tromboosile on iseloomulikud mitmed sümptomid. Samal ajal võib tromboos kulgeda ka täiesti vaevusteta. Sümptomite iseloom sõltub trombi tüübist ja tekkekohast.
Venoosne tromboos
Veenisisesele trombile on iseloomulikud järgmised sümptomid:
- Valu, turse ja punetus trombi piirkonnas
- Tugev valu kahjustatud piirkonnas
- Sügelev nahalööve hüübe piirkonnas
- Kuum nahk hüübe piirkonnas
- Esiletungivad veenid, mis on nahapinnast kõrgemal
- Madalapoolne palavikSõltuvalt venoosse tromboosi tüübist, võivad Sul olla lisaks eelpool nimetatud vaevustele spetsiifilisemad sümptomid.Näiteks, kui sul on süvaveeni tromboos, mis tähendab hüüvet ühes sügaval asetsevates veenidest, siis võivad sul olla järgmised sümptomid:
- Valu või turse ühel säärel (enamasti sääremarja piirkonnas)
- Jala nahk muutub kahvatu siniseks või punakas-lillaks
Kui süvaveeni trombi ei ravita, võib tekkida kopsu trombemboolia (jala veenides tekkinud hüüve võib liikuda mööda veresooni kopsu).
Kopsu trombembooliale on iseloomulikud järgmised sümptomid:
- Õhupuudustunne, mis või tekkida järk-järgult või järsku
- Valu rinnus, mis võib süveneda sügaval sissehingamisel
- Vereköha
- Teadvusekaotus
Arteriaalne tromboos
Tavaliselt arteriaalse tromboosile eelneb arterite aterosklerootiline kahjustus. Lubinaastud ahendavad veresoone valendikku ja takistavad verevoolu. Vahel lubinaast rebeneb ja sinna tekib verehüüve ehk tromb. Sõltuvalt arterist, kus tromb tekib, võib see põhjustada erinevaid haigusi:
- Südameinfarkti
- Ajuinfarkti
- Perifeersete arterite haigust (kui tromb tekib jalgade arterites)
Kui südamelihast verega varustavas arteris (pärgarteris) verevool väheneb oluliselt või lakkab, tekib südamelihase infarkt.
Südamelihase infarktile viitavad sümptomid:
- Tugev valu rinnus või ebamugavustunne rinnus
- Hingeldus
- Naha kattumine külma higiga, jume muutumine halliks
- Pearinglus
- Iiveldustunne või oksendamine
Kui Sa arvad, et Sinul või kellelgi Su tuttaval on südameinfarkt, siis kutsu koheselt kiirabi numbril 112. Ära viivita abi kutsumisega!
Kui tromb takistab verevoolu aju verega varustavates arterites, võib see põhjustada insuldi ehk ajuinfarkti.
Insuldi sümptomid tekitavad tavaliselt järsku ja nendeks on:
- Ühe kehapoole tuimus või nõrkus, mis oma raskusastmelt võib olla väga erinev – alates nõrkustundest ühes käes, lõpetades kogu kehapoole halvatusega.
- Näo tuimustunne, mis võib põhjustada suunurgast liigse süljevoolu
- Pearinglus
- Suhtlemistakistus – takistus rääkimisel või jääb arusaamatuks, mida teised öelda tahavad
- Tasakaalu- ja koordinatsioonihäired
- Neelamistakistus
Kui Sa arvad, et Sinul või kellelgi Su tuttaval on insult, siis kutsu koheselt kiirabi numbril 112.
- Kui tromb tekib jala arteritest, siis on tegemist perifeersete arterite haigusega
- Perifeersete arterite haiguse tunnused on järgmised:
- Valu liikumisel, tavaliselt jala alumises osas. Valu möödub seisma jäämisel.
- Valu võib olla ka mõlemas jalas, kuid tekib tavaliselt varem ühes, hiljem teises jalas
- Kahvatu ja külm nahk ning tuimustunne ühes jalas
