Pindmine veenitromboos jalgadel

Dr. E. Kaha

Tavaolukorras on veri vedel ning hüübimisfaktorid ringlevad veres inaktiivsetena. Hüübimisfaktorid aktiveeruvad trauma korral, tagades verejooksu peatumise – vere hüübimise.

Eriolukorras ehk nn. riskisituatsioonis toimivad hüübimisfaktorid tavapärasest kauem ja selle tulemusena võivad moodustuda verehüübed ehk trombid.

 

Kuidas ära tunda, et tegemist on veenitromboosiga?

Vaatlusel on veenikomu (veenilaiendi) kohal näha valulik mügar, ümbritsev nahk on soe ja punetav. Turse esineb vaid trombi ümbruses. Kui veenilaiendid ei ole varem olnud, võib jalasäärel või reiel tulla esile valulik punane väät.

 

Miks tekib veenitromboos?

Veenis kujuneb tromb kolme teguri toimel:

  1. Veeniseina sisekesta kahjustus
  2. Verevoolu aeglustumine veenis
  3. Muutused vere viskoossuses/hüübimissüsteemis (rahvakeeli-veri muutub „paksuks“)

Need faktorid võivad esineda koos või üksikuna.

Tekkinud tromb tõkestab vere voolamist veenis. Mõnikord võib moodustunud tromb kasvada süvaveeni süsteemi. Sellisel juhul on tegemist süvaveenitromboosiga. Võib juhtuda, et osa trombist rebeneb lahti ja liigub veenitee kaudu südamesse ning sealt edasi kopsudesse. Tekib kiiret ravi vajav eluohtlik olukord.

 

Pindmise veenitromboosi peamised riskifaktorid:

  • Pindmise veenitromboosi üheks peamiseks tekkepõhjuseks on varikoossed veenilaiendid (70-80% juhtudest).
  • Suurt rolli mängib ka vanus – just üle 40 aastased on ohustatud veenitromboosist.
  • Tähelepanu tuleb pöörata ülekaalule (BMI[1]>30)
  • Kirurgiliste, ortopeediliste ja günekoloogiliste protseduuride, operatsioonide puhul võite olla ohustatud venoossest tromboosist, eriti kui teil esinevad eelmainitud riskitegurid.

* [1] BMI, Body Mass Index, kehamassiideks.


Lisaks võivad trombiteket soodustada:

  • Trauma ning sellega seotud liikumatus või immobilisatsioon (kipslahas), eriti kui see on kestnud üle 3-4 päeva.
  • Rasedus ja sünnitusjärgne periood, hormonaalsete rasestumisvastaste vahendite kasutamine
  • Kroonilised haigused (südamepuudulikkus, krooniline kopsuhaigus, kõrgvererõhutõbi, raske neeruhaigus, põletikuline soolehaigus)
  • Kaasasündinud häired hüübimissüsteemis (trombofiilia)
  • Pahaloomuline kasvaja või kasvajavastane ravi
  • Pidev seismine või istumine (nt. üle 4 tunni kestev lennureis, liinitöö, autojuhtimine jne)

Kirjeldatud haigustunnuste ja riskifaktorite esinemisel palun pöörduge kindlasti oma perearsti poole. Perearst võib teid suunata edasi eriarsti vastuvõtule. Vajadusel tehakse teile täiendavad vereanalüüsid ja jalaveresoonte ultraheliuuring.

 

Ravi

Kompressioonravi
Kandke vere voolamist soodustavaid kompressioonsukki või –põlvikuid (II kompressiooniklass, 23-32mmHg).

Lokaalne ravi
Valu ja põletiku leevendamiseks saab kasutada lokaalseid põletikuvastaseid vahendeid geelina või salvina.

Trombile suunatud ravi

  • Operatiivne ravi. Mõnikord on vajalik veenikomu eemaldamine kirurgiliselt
  • Süstitav ravi

Sõltuvalt pindmise veenitromboosi asukohast ja raskusest võidakse teile soovitada trombi kasvu pidurdavat süstitavat ravimit.