Pöördu kohe oma perearsti poole, kui arvad, et su arteris või veenis võib olla tromb. Perearst küsib kindlasti eelneva terviseseisundi ja praeguste vaevuste kohta.

Kui su perearst kahtlustab võimalikku tromboosi, siis võib ta teha mitmeid analüüse ja uuringuid, et kinnitada või välistada haigust või suunata edasisteks uuringuteks erakorralise meditsiini osakonda.

Analüüsid, mida tehakse tromboosi diagnoosimiseks:

D-dimeeride määramine veres

Sisselõikamisel või haavast verejooksu lõpetamiseks hakkab veri hüübima, kuid samal ajal algab ka vastupidine protsess – tekkinud hüübe lagundamine.

Esmane test tromboosi kindlaks tegemiseks on D-dimeeride määramine verest, mis näitab, kas su veres üritatakse hüüvet lagundada või mitte. Kui hüübe lagundamist ei toimu, on D- dimeerid normis, seega ebatõenäoline, et organismis on kuskil tromb.

Kui D-dimeeride tase on tõusnud, on see viide sellele, et veres võib toimuda hüübe lagundamine. Sellisel juhul peab jätkama uuringutega, et kinnitada hüübe olemasolu või välistada see. On mitmed seisundid (nt. põletik, südamepuudulikkus, pahaloomuline kasvaja, aga ka rasedus, vahetu sünnitusjärgne periood ning operatsioonijärgne periood), mis võivad samuti põhjustada D-dimeeride tõusu, ilma trombi olemasoluta organismis.

Normaalne D- dimeeride tase välistab tromboosi olemasolu organismis.

 

Uuringud, mis tehakse tromboosi kinnitamiseks:

Ultraheli Doppler-uuring

Doppler-uuringut on võimalik kasutada tromboosi diagnoosimisel nii arterites kui veenides. Tegemist on ultraheli uuringuga ( nimetatakse ka ultraheli kompressioon-uuringuks), mis kasutab kõrgsageduslikke ultraheli laineid, et kontrollida, kas veresoones esineb verehüübeid. Ultraheli uuringu tegemiseks kasutab arst andurit, mis suunab helilained uuritavale veenile. Need helilained peegelduvad tagasi andurisse ja arvutiekraanil tuleb nähtavale liikuv pilt.

Tromboosi kahtlusel veenides aitab Doppler-uuring hästi leida trombe jäsemete veenides, eriti reie-, põlvepiirkonnas. Sääreveenides on selle uuringumeetodi tundlikkus madalam.

Perifeerse arteri haiguse ( tromb ja/või ateroskleroos jäseme arteris) kahtlusel kasutatakse Doppler-uuringut sääre- käsivarre indeksi määramiseks, mille alusel hinnatakse arteriaalset verevarustust jalgades. Mõõdetakse kummagi jala vererõhk doppleriga pahkluu piirkonnas ja võrreldakse seda käsivarres oleva vererõhuga. Mõõtmistulemusi võrreldakse omavahel ning hinnatakse, kas verevarustus jalas on vähenenud trombi või ateroskleroosi tõttu või mitte.

page1image17736 page1image17896

Teised uuringud

Kui su arst kahtlustab kopsuarteri trombembooliat (jala veenides tekkinud hüüve ehk tromb on liikunud mööda veresooni kopsuarterisse) ning D-dimeeride hulk veres on tõusnud, siis on vajalikud edasised uuringud.

Nendeks uuringuteks on kas kopsude kompuuterangiograafia või ventilatsiooni-perfusiooni uuring. Mõlema uuringu puhul luuakse pilt su kopsudest, et võimalik trombembol üles leida. Millist uuringut teha tuleb, otsustab su raviarst

Kompuuterangiograafias kasutatakse kontrastainet, et teha nähtavaks võimalik tromb kopsuveresoones. Selleks süstitakse esmalt veeni kontrastainet. Seejärel tehakse kompuutertomograafiaga (KT) seeriate kaupa röntgenpilte, et luua detailne kujutis kopsudest ja kopsuveresoontest. Kui kopsuveresoones on tromb, siis tuleb see KT-uuringul nähtavale tühimikuna kopsu veresoones.

Ventilatsiooni -perfusiooni uuringul mõõdetakse kopsudes õhu hulka ja verevoolu. Kopsude nähtavaks muutmiseks kasutakse väikest doosi radioaktiivset ainet ehk isotoopi, mida süstitakse veeni ja vajadusel ka inhaleeritakse. Uuritakse õhu liikumist (ventilatsiooni) ja verevoolu (perfusiooni) kopsudes. Test koosneb kahest uuringust. Esimeses palutakse sul sisse hingata väikeses annuses radioaktiivset ainet ning samal ajal tehakse kompuutertomograafiga pildid, et hinnata õhuvoolu su kopsudes. Seejärel süstitakse väike kogus radioaktiivset ainet veeni ning kompuutertomograafiga pildistatakse kopse, et näha verevoolu kopsudes. Võrreldes nende kahe uuringu tulemusi on võimalik diagnoosida kopsuarteri trombembooliat.