Tromboos tekib, kui arteris või veenis tekib verehüüve, mis aeglustab verevoolu või takistab seda täielikult.
Kuidas veri hüübib?
Veri sisaldab vererakke, mida nimetatakse vereliistakuteks, ja valke, mida kutsutakse hüübimisfaktoriteks, ning koos moodustavad need hüübimise mehhanismi.
Kui veresoon läheb katki, siis vereliistakud ja hüübimisfaktorid moodustavad tahke hüübe, mis katab katkise koha. See hüüve on nagu kork, mis takistab haavast verejooksu.
Tavaliselt käivitub selline hüübimismehhanism vaid siis, kui veresoon on kahjustatud ja tekib verejooks, näiteks kui lõigata näppu. Samas, vahel võib veri hakata hüübima ka siis, kui veresoon ei ole kahjustunud. Kui see juhtub, siis tekib hüüve arteri või veeni sees (tromboos).
Miks tekib tromboos?
Tromboos võib tekkida erinevatel põhjustel.
Peamised riskitegurid on järgmised:
- Vanadus
- Vähene liikumine või liikumatus pika aja vältel
- Varasemad trombid
- Varasem infarkt või insult
- Pereliikmel varasem tromb
- Vähktõbi
- Kombineeritud rasedusvastaste pillide kasutamine või hormoonasendusravi
- Trombofiilia – haigus, mis põhjustab vere liigse hüübimise
- Kõrgenenud vererõhk
- Kõrge kolesterooli tase
- Rasedus
- Suitsetamine
- Ebatervislikud toitumisharjumused
- Ülekaalulisus
- Operatsioon keha alumises pooles
Kolm peamist tromboosi põhjust
- Aeglane verevool
- Liigne verehüübivus
- Veresoone kahjustus
Mõnel juhul võib tromboos tekkida nende kolme faktori üheaegsel olemasolul. Need peamised kolm tromboosi põhjust on lahti seletatud allpool.
Aeglane verevool
Kui sa liigud vähe või üldse mitte, siis kipub veri kogunema allpool asetsevatesse kehaosadesse, tavaliselt jalgadesse. See pole enamasti probleemiks, sest kui hakkad uuesti liikuma, siis verevool kiireneb ja veri jaotub ühtlaselt kogu organismis.
Samas, kui sa oled pikka aega sunnitud olema ühes asendis või ei saa üldse liikuda, nt operatsioonijärgselt või pika reisi ajal, siis verevool võib oluliselt aeglustuda. Aeglane verevool soodustab hüübimismehhanismi käivitumist ja verehüüvete tekkimist.
Liigne verehüübivus
Mõnel juhul võib veri olla „kleepuvam“ kui tavaliselt, ehk siis kipub kergemini hüübima.
Üks põhjus, miks veri võib hüübida rohkem kui tavaliselt, on seisund, mida kutsutakse trombofiiliaks. Trombofiilia võib olla pärilik (antud edasi vanematelt lastele) või võib olla tingitud kaasasündinud vigadest vere koostises.
Trombofiilia võib tekkida ka elujooksul. See võib juhtuda, kui kaasneb antifosfolipiidsündroom (immuunsüsteem ründab üht kindlat rasva veres).
Vähktõbi võib samuti põhjustada liigse verehüübimise, seda võib veelgi soodustada keemia- või kiiritusravi.
Veres võivad kergemini tekkida trombid ka siis, kui tarvitada kombineeritud rasestumisvastaseid pille või hormoonasendusravi. Rasedus muudab samuti vere kleepuvamaks, mis on vajalik selleks, et vältida sünnitusel liigset verekaotust.
Veresoone kahjustus
Kui veresoone sein on kahjustatud, siis verehüübe tekkimisel võib veresoone valendik muutuda kitsamaks või sulguda täielikult.
Veresooned võivad kahjustuda vigastuste tagajärjel, näiteks luumurru või raske lihaskahjustuse korral. Vahel võib ka operatsiooni ajal tekkinud veresoone kahjustus põhjustada trombi, eriti kui operatsioon on tehtud keha alumises osas.
Enamasti on arteriaalse veresoone kahjustus põhjustatud siiski ateroskleroosist (veresoonte valendiku ahenemisest ja seina paksenemisest). Ateroskleroosi korral ladestuvad veresoonte seina rasvained ja see on peamine arteriaalse tromboosi põhjustaja.
Ateroskleroosi tekkepõhjuseid on mitmeid, näiteks ebatervislik toitumine ja ülekaalulisus.
Peamised ateroskleroosi riskifaktorid on järgmised:
- Suitsetamine
- Kõrge vererõhk
- Kõrge kolesterooli tase
Kolesterool on rasvataoline aine, mis kleepub arterite seintele ja muudab nii veresoone valendiku kitsamaks.
